Andri Piik: Laoteenuse pakkujana soovime olla kliendile strateegiline partner

Logistika Plussi müügidirektor Andri Piik tutvustab lähemalt laoteenuse sisseostu teenust ja annab ülevaate, mida peaks klient arvestama, kui otsustab selle teenuse sisseostmise kasuks. 

Mis on laoteenuse sisseost ja kellele see teenus on mõeldud?

Laoteenuse sisseostmist tuleb kaaluda, kui endal jääb ressurssidest puudu, olgu selleks siis pind või tööjõud. Enamjaolt on meie praktikas tegemist kas tootmis- või kaubandusettevõttega (sh ka e-kauplejad), kelle põhitegevus on mujal kui laohalduses. 

Heaks näiteks on ettevõtted, kes impordivad oma kaupu Aasiast ja müüvad edasi Euroopasse. Neile saabuvad konteinerid on maast laeni kaupa täis ja siis on vaja inimesi, kes selle kauba vastuvõtul alustele paigutavad ja pinda, kus seda kõike saab teha. Seal võib olla väga palju erinevaid kaubaüksusi, mis vajavad enne sorteerimist. Meie lubadus klientidele on, et ühe tööpäeva jooksul saabumisest laadimisväravasse on kaup nähtav meie veebikeskkonnas ning edasi saab tegeleda tellimuste komplekteerimise ja väljastusega.

Teine oluline põhjus on kaupade hooajalisus. Hooajalisus paneb ressurssidele surve vaid teatud lühikesteks ajavahemikeks ning muul ajal seisab ülalmainitud ressurss jõude või on palju väiksema koormusega. Laoteenuse sisseost aitab lahendada need mured ning ühtlasi muuta igakuised püsikulud muutuvkuludeks. Aastane kokkuhoid laokuludelt on seeläbi märkimisväärne.

Laoteenuse sisseostu teenusepakkujana soovime olla oma kliendile strateegiline partner. Lisaks laoruumile ja töötajatele saab klient meie käest ka kõik muud kaasnevad hüved nagu kaubakontrolli, kvaliteedigarantii ja mis peamine – mugavuse. 

Kellele ei sobi laoteenuse sisseost?

Päris nii vast konkreetseid näiteid välja tuua ei saagi. Selliseid ettevõtteid või ärisid on vähe. Igale ettevõttele on olemas tema spetsiifikale vastav laoteenuse pakkuja.

Kui vaja tuua mõned näited, siis näiteks tootjad, kellel kaubad vajavad spetsiifilist eritehnikat või eritingimustel hoiustamist,  mille loomiseks võib laoteenuse pakkujal eraldi investeeringuid vaja minna.

Veel võib näitena tuua tootmisettevõtteid, mis tegutsevad vanade manufaktuuride peale ehitatud hoonetes. Sellisel ettevõttel võib olla vabana seisev pind enamjaolt olemas, kuna ettevõtte territoorium on suur ning tänapäevaste vahenditega ei ole tootmiseks niivõrd suurt ala enam vaja. Samas, sellistele klientidele saame laoteenuse pakkujana osutada teenust ka nende pinnal. Logistika Plussil on selline teenus olemas.

Laoteenust ise hallates vaadatakse seda tihti vaid püsikulude kaudu. Kui palju pinda selle all on kinni või kui suur on laomeeskonna palgakulu. Enamasti jäetakse kõrvale kaudsed ja üldkulud, mis selle meeskonna, tehnika, süsteemide, turva- ja ohtuse tagamise peale lähevad. Kõik numbrid õigesti kokku lüües tuleb ette hoopis teine pilt. Teenust sisse ostes on need aga juba kõik hinnas sees.

Mida klient enda poolt peab tegema/mille eest hoolt kandma, kui ta ostab laoteenust sisse?

Esimene märksõna oleks – IT.

Hindame digitaliseeritust ja automatiseeritust. Niimoodi tagame oma teenuse efektiivsuse, kindluse ja kokkulepetest kinnipidamise. Laoteenust sisse ostes on andmete liikumine üks esimesi lahendamist vajavaid ülesandeid. See tähendab sageli muudatusi IT-süsteemides ning seni kehtinud protsesside üle vaatamist ja muutmist. See kõik on aga vajalik ühise lõppeesmärgi saavutamiseks – mugav ja kindel logistika.

Teine märksõna oleks – protsessid.

Esmalt võib tunduda lihtne see muudatus – anda töö, mida siiamaani sai ise tehtud, teenusepakkujale, kes teeks seda täpselt samamoodi sinu eest oma pinnal ja oma inimestega. Sellisel juhul me aga vaid kopeeriksime kogu tegevuse ühest kohast teise. Meie välistame võimalikud kommunikatsiooniohud sellega, et ühes koostöölepingu sõlmimisega, lepitakse kohe alguses kokku ka koostööprotsessid, mille alusel osapoolte igapäevane infovahetus hakkab käima.

Laopidajana arutame kliendiga läbi nende ootused ning siis see jada hakkab tagurpidi mööda tarneahelat liikuma: informatsioon tarnest peab jõudma teatud ajal ja tarnijaid peab teavitama sellest lähtuvalt varem jne.

Kokkuvõttes – lisaks teenusele, anname oma klientidele ka kogu protsessi korrastatuse, mis kandub positiivselt ka nende teistesse põhitegevuse osadesse. Nende süsteemide muutmine ei ole alati lihtne ning vajab koostöövalmidust kõikidelt osapooltelt. Võime aga enda kogemuse põhjal väita, et esimese kolme kuu jooksul pärast laoteenuse sisse ostmist loksub kogu süsteem paika. Selle aja jooksul vaatame veelkord üle kokkulepitud standardid ja muutuste puhul viime sisse lõplikud korrektuurid.

Kas on olemas mingid miinimumnõuded või -ootused kliendile, kes soovib laoteenust sisse osta?

Meie puhul teatavad on, kuna oleme oma teenused üles ehitanud silmas pidades teatud mahtusid. Ressursse võib kuluda sama palju nii sellele kliendile, kellel on alla 10 aluse kui ka sellele, kellel on üle 500 aluse. Väiksema ettevõtte puhul võib tekkida erinevus infovahetuse vaatest, kuna tihtipeale seal ei kasutata majandustarkvara vms tarkvara ja kogu tarneahel on üles ehitatud e-kirjade peale. Kogu seda suhtlust ja infovahetust tuleb sellisel viisil palju ning tekib suurem oht, et mingi osa infost läheb kaotsi või tekib inimlik eksitus. 

Ideaalis peaks iga infokildu sisestama klient ühe korra oma süsteemi ja edasi on kõikides etappides see olemas. Käsitsi eraldi kõiki tellimusi sisestades on riskikohaks see nn. „inimliides“ seal vahel, mistõttu võib tekkida näiteks ajaline viide ja osa kaubast võib maha jääda tellimusest. 

Laoteenuse osas näeme, et meie süsteemides on optimaalseim efektiivsuse ja kvaliteedi suhe alates vähemalt ühest koormast (33 alust) kalendrikuus. E-kaubanduse puhul on tellimuste mahud väikesed ning seal loeb pigem tellimuste arv kalendrikuus. E-kaubanduse puhul saame pakkuda teenust enamikele ettevõtetele, kelle kaubad mahuvad peenkaubariiulitesse või alustele.

Eraldi vaatame tootmist toetavad teenuseid. Kui näiteks on vaja teha kvaliteedikontrolli komponentidele, siis võivad tooted vajadusel kasvõi kingakarbis saabuda, kuna arvestuslikuks ühikuks on töötund.

Millised riskid või ootamatud olukorrad võivad kliendil tekkida, kui ta otsustab laoteenust sisse osta?

Pigem räägime siin vaid ootamatutest olukordadest. Kõiki ootamatusi ei ole võimalik ühegi lepingu puhul korralikult kirja pandud koostööprotsessidega välistada. Ikka võib tulla olukordi, mis teenust vastavalt kliendi vajadustele paika pannes, jutuks ei tulnud. Seepärast lepime ka oma klientidega kokku esimese 3 kuu akna, mille jooksul loodetavasti kõik need ootamatused välja peaksid tulema.

Teenusepakkujana vastutame iga oma kliendi ees. Meil on olnud juhtumeid, kus saabuvat kaupa oleme üle vaadanud ja teinud selle vastuvõtu kõlbulikuks – korrastanud aluseid, ümber pakkinud kahjustatud pakendist jms. Positiivse külje pealt maandab meie tegevus kliendil riske ja hilisemaid kulusid. 

Alustades laoteenuse sisseostuga, võib lisaks selguda tegevusi, mida enda laomeeskond tegi, kuid kusagil ei olnud varem kirjeldatud. Samuti olid osakonnal kulud, aga need ei olnud otseselt seotud mahtudega, vaid mõne muu faktoriga. Teenuse sisseostul tuleb kuludesse kord ja läbipaistvus, mida kliendid saavad efektiivselt üle kanda oma enda hinnastusse.